õhtu – Jõululuuletused

Öues armsast linnud laulsid,
Maggama nüüd jänud nad,
Tiwa alla pead matsid,
Pessas ellast uinuwad.
Luhhalt hüab üksi weel
Rohhotirtso helle heal —
Lapsoke, nüüd heida sa
Rahhulist ka hingama!

Õues armsast lilleöied
Nikkutawad körre peal,
Maggawad, ku paistel hing'wad,
Maggust und nad näwad teal.
Õunapu ka uinistab,
Õits'waid oksi ligutab —
Lapsoke, nüüd heida sa
Rahhulist ka hingama!

Unni tulleb uddojälgil,
Läbbi akna watab ta,
Kas ehk lapsoksed weel kusgil
Üllewel peaks ollema.
Kus neid leiab ärkselt, seal
Tassa heidab kulmo peal' —
Lapsoke, sest heida sa.
Rahhulist ka hingama!

Pääw loja läin'd, ö eddeneb, Nüüd waikseks nöm ning maantee jääb Ja öhtorahho sadab ta Keik päwakärra maggama. Mets waikseks jääb ja orroke, Keik linnud ammo wagguse, Waat, lilleke ning allikas On unnenäggo näggemas. Ta langeb kaste üllewelt Ja tolmo wöttab körre pealt, Ja ehhatähhe kullasilm Sind terretab, waikne mailm! Sind terretab, kui tahhaks ta Sull', leinaw südda, üttelda: „Jä wait ka, ärra nutta sa, „Jä wait ja uinu maggama!“

Öhtul

Öhtorahho