Vahva lumehelves tuli
Hingelt tema natuke suli
Vempu armastas ta teha
Aidata ei saa reha.
Vahel riietab ta lumememme,
hommikuks kergitab lumehange
Siis ta hüppab aknale,
klaasile vaprale,
meeldivad tal kõnniteed,
lendab sinna veel ja veel.
Autoteegi tema sõber,
mis on tema naljanumber.
Tee meil ikka rõõmu, nalja
kata meie liuvälja !
Autor: Helen Paukson