Lilia Järv Archives - Page 5 of 7

Imeline jõuluaeg

Katsun ise rahus olla,
luua ilu eneses.
Rahu minus, rahu sinus,
aeg imeline on jõuludel

Jõuluajal on hing nii kerge,
südamel istub inglikene valge,
rõõm pühib pisarad,
mis tulevad palge,
jõuluaeg on nii lahke ja helde.

Jõuludel on ikka nii,
rõõm see tõuseb taevani.
tähesäras kogu maa,
küünlavalgus otsata.

Jõulupüha tasapisi
jõudnud meie hingedeni,
parandama meelt,
mis meis tuska teeb.

Jõulud on
ja jäävad kalliks,
hinge püsima
ja südamesse elama.

Jõuluvana tule juba
ühes päkapikkudega
valge lumi katab maad
saaniga nüüd sõita saad

Oodanud olen terve aasta
olen olnud kukupai
jõulusoovidestki juba
pikk nimekiri valmis sai

Kui sa praegu ei saa tulla
saada päkapikud külla
aeg siis mõõdub rõõmuga
rõõmud eal ei otsa saa

Ongi käes advendiaeg,
kuusesära kõikjal näed.
Sära südames, hinges ka,
advendiaeg võib alata!

Sa vaata seda kuusepuud,
mis särama on löönud jõulukuul!
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu,
oled imeilus okaspuu!

Päkapikk pikutab pehmes lumes,
taevast muudkui lund alla tuleb.
Päkapiku habe on valge kui vatt,
päkapikk lumes on kui väikene kratt.

Üks samm on jälle lähemale jõuluaale
väljas valge
lumi paks on maas

Loodan, et see ilus lumi jääb
jõuludeni alles,
et ei oleks musta maad
ja masendus ei tulla saaks.

Tunnen imelise aja hõngu,
kuusepuul ehted säravad.
Jõuluimed ei jää varju,
nad jõuluvalges
kõik on nähtavad.

Jõulud on kallid,
jõulud on head,
jõuludega kaasa ma minema pean,
jõulud on toredad,
hingel teevad pai,
jõulud on magusad
nagu suhkrusai.