Lilia Järv Archives - Page 3 of 7

Jõuluvalgus

Küünaldesäras kogu maa,
jõulud siin ja jõulud seal.
Ei see valgus nüüd otsa saa,
igavest jääb maailma valgustama,
hingerahu valvama.

Kuigi maailm podiseb ja keeb
on kummalist rahu tunda hinge sees.
See jõulurahu, tunne imeline ja hea,
seda tunnet eneses hoida on hea.

Piparkoogi lõhn ja kuusesära,
meelitavad jõulusid juba täna.
Päkapikud ja jõuluvana,
kuljuste helina saatel teel on juba.

Päkapikud tegid nalja,
peitsid endid kuuse alla,
kuusepuu säras valges lumes,
päkapikud olid sügavas unes.

Kuu pildus tähti kuusepuule, kandis kuusel sära juurde,
lumehelbed keerlesid tasases tuules,
aisakellad helisesid rõõmu luues.

kahekesi tulevad
uksest sisse astuvad
jõuluvana ja jõulud mõlemad

Õige tasa, tasa, tasa
heliseb kelluke mu südame peal.
Õige tasa, tasa. tasa
jõulud tulevad lähemal.
Õige tasa, tasa, tasa
rahu lasub nüüd hinge peal.

Jõulud teevad rahule silma,
vaatavad maailma otsa,
Jõulud tulevad
päästma rahutut ilma,
rahuga tulevad,
vaatavad ikka maailmale silma.

Kolmas kord ma küünla süütan,
saadan leegi taeva pool’.
Advendiajal ikka olen
oma kallitega koos.

Kuigi ümberringi kära
siiski õnnest hing mul särab,
süda laulab tasa, tasa,
aeg nüüd kurbusel minna ära.

Jõulud hinge puudutavad,
südamesse tulevad.
Kõik me puudutatud saame
jõuluajal ilusal.