joulud

Jõuluaeg

Jõululumi kohev, pehme,
valge nagu habe,
mis on Jõuluvanal ehtne,
kui ta külla tuleb.

Mõnikord ei jõua tulla,
päkapikud siis
kingid toovad kuuse alla,
huulil jõuluviis.

Jõuaeg nii õdus, helge,
kokku toomas pere,
olgu maa siis must või valge,
ikka ütled tere.

Laual leidub verivorsti,
kartulit ja praadi,
mis kõik ära läinud varsti,
kõhud täis nii saabki.

Kui siis kätte jõuab aeg,
jõuluvana tuleb,
tasutud saab luulevaev
kingituste juures.

Üks saab paki jõuluvanalt,
kuuse alt saab teine,
kõigil hea on olla täna,
HÄID PÜHI SOOVIN TEILE!

Autor: Tarmo Selter

Jõulud

Ootasin ma jõuluvana,
ukse juures piilusin,
kas ehk sõitmas näen nüüd täna
Jõuluvana saanigi.

Piilun tund ja piilun kaks,
vaikus võtnud maad,
ema köögis askeldab,
süüa varsti saab.

Vaatan kella, varsti aeg
on kingitusi saada,
tasutud saab aasta vaev
tubli laps nüüd olla.

Järsku kuulen, ei tea kust
Jõuluvana koputust,
ei see ole teispool ust,
vaid hoopis seal, kus särab kuusk.

Luuleridu kiirelt kordan,
ei häbisse saa jääda,
jõuluaega nõnda ootan,
ei läe´ lööma käega.

Luuletused ette loetud,
kinke hoogsalt avan,
kingikotid ritta laotud,
ühtäkki lihtsalt magan.

Ärgates siis läbi une
kuulen, Jõuluvana
ütleb, et ta vasrsti tuleb
uuel jõuluajal.

Autor: Tarmo Selter

Jõulud jõudvad

Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.

Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.

Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.

Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.

Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.

Oota, kallis, oota veel,
ma Sinu juurde jõuan,
koos me pühadesse teel,
Sind lumehelbeis kannan.

Autor: Tarmo Selter