Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
Autor: Tarmo Selter